Heikiga alustasime söitu neljapäeva varahommikul. Baltikum läks suhteliselt ühe soojaga, kuid Poolas tuli kannatada pidevaid teeparandusi ja nendest tulenevaid ummikuid. Avastasime "venelaste ringi parklas"(laenatud rekkameeste könepruugist),et üks kumm oli katki. Önneks olid meistrimehed vötta ja ei pidanud seda kummijama kusagil Poola metsade vahel kannatama. Heiki kaotas aga selle pikemaks veininud puhkuse töttu olulisel hulgal väärtuslikku aega.
Täna öösel ühe ajal alustasime taas söitu. Pisut enne piiri otsustas Heiki ühte tanklasse sisse pöigata. Seal kohtasime kahte eesti meest, kes olid teel itaaliasse. Laur hüppas ühe peale ja mina jöin Heikiga. Hiljem läksid meie teed Heikiga lahku ja mina ühinesin Veljoga. Teekond jätkus läbi Tsehhi, kuid sellelgi korral vöisteldi ajaga. Saime napilt Tsehhi-Austria piirist üle(kahjutasuna maksid mehed kumbki 20€ ;) (rekkadele on kindlaks määratud teatud riikides kindlatel päevadel söidukeelud, nt pühapäeval ei tohi üheski EU riigis suured veokid söita)
Nüüd oleme otsapidi Austria ühes rohelise nimega linnas- Graz. Saime siia ühe abielupaariga, kes vöttis meid sealt peale, kuhu rekkamehed joudsid söita.
Oleme küll vördlemisi vähe Austriaga tutvunud, kuid juba tundub, et see riik vöikski olla muinasjuttudes kirjeldatud maa, mis on seitsme maa ja mere taga. Armastan seda riiki!
Täna öösle töenäoliselt saame ööbida ühe kohaliku noormehe juures. Homme tahaksime jöuda Sepi juurde. Ja siis nagu juba möni aeg kombeks-üks päev korraga- vaatame edasi, mis saab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment