hingemattev

Grazis saimegi öömaja ühe toreda noormehe (Armin) juures. Järgmise päeva hommikul viis ta meid Klagenfurti!!!!!!!!
Tutvusime linnaga ja ootasime Seppi ning Isabellat. Eile veetsimegi päris kenakse osa päevast Wörthersee ääres, saime tema söpradega kokku. Öhtul pidasime pidu austria moodi ;) Väga vinge oli! Käisime Sepiga metsas jooksmas- tee oli kord üles ja siis alla ja siis jälle üles ja siis taas alla ;)
Täna oli samuti huvitav. Anna analüüsis ja hiljem tervendas ühe biotehnoloogial pöhineva masina abil mu keha füüsilist ja spirituaalset taset. Tulemus oli üllatusena väga hea. Vaid paari organiga tuleb tegeleda.
Käisin ka ühe mäe tipus asuva kiriku juures. Tee sinna oli pikk ja käänuline, kuid vaade, mis ülevalt avanes oli väärt viimsetki ponnistust! Alla tulin joostes.Ei teagi palju distantsi pikkuseks kujunes, kuid önneks ära ei eksinud(tagasi tulles oli väljas päris pime juba!).

ela iga Päeva nii, et seda saaks kirjutada suure tähega

Heikiga alustasime söitu neljapäeva varahommikul. Baltikum läks suhteliselt ühe soojaga, kuid Poolas tuli kannatada pidevaid teeparandusi ja nendest tulenevaid ummikuid. Avastasime "venelaste ringi parklas"(laenatud rekkameeste könepruugist),et üks kumm oli katki. Önneks olid meistrimehed vötta ja ei pidanud seda kummijama kusagil Poola metsade vahel kannatama. Heiki kaotas aga selle pikemaks veininud puhkuse töttu olulisel hulgal väärtuslikku aega.
Täna öösel ühe ajal alustasime taas söitu. Pisut enne piiri otsustas Heiki ühte tanklasse sisse pöigata. Seal kohtasime kahte eesti meest, kes olid teel itaaliasse. Laur hüppas ühe peale ja mina jöin Heikiga. Hiljem läksid meie teed Heikiga lahku ja mina ühinesin Veljoga. Teekond jätkus läbi Tsehhi, kuid sellelgi korral vöisteldi ajaga. Saime napilt Tsehhi-Austria piirist üle(kahjutasuna maksid mehed kumbki 20€ ;) (rekkadele on kindlaks määratud teatud riikides kindlatel päevadel söidukeelud, nt pühapäeval ei tohi üheski EU riigis suured veokid söita)
Nüüd oleme otsapidi Austria ühes rohelise nimega linnas- Graz. Saime siia ühe abielupaariga, kes vöttis meid sealt peale, kuhu rekkamehed joudsid söita.
Oleme küll vördlemisi vähe Austriaga tutvunud, kuid juba tundub, et see riik vöikski olla muinasjuttudes kirjeldatud maa, mis on seitsme maa ja mere taga. Armastan seda riiki!

Täna öösle töenäoliselt saame ööbida ühe kohaliku noormehe juures. Homme tahaksime jöuda Sepi juurde. Ja siis nagu juba möni aeg kombeks-üks päev korraga- vaatame edasi, mis saab.

ma ei saa aru! kõigepealt ei sobinud viis minu poolt pakutud kasutajanime ja tagatipuks kulus asjatult aega ka süsteemi jaoks sobiliku pealkirja välja mõtlemisega. mis põrguline see blogi "webmaster" on, et otsustab, mis sobib ja mis mitte?! minu netikodu lävepakk ju!
igatahes, ma ei kavatse seda blongidust niisama asjata soperdada. ikka selleks, et mõne süda kodus vähem valutaks. mure sellest, et me lauriga läheme nipernaadidena küladesse, väikelinnadesse, väravatele kõõluma, rääkima tavaliste inimestega, otsima paiku, mis rikkumata, hirmutab millegipärast!
ehk läheb see hirm neil õige pea üle!